PÕRANDAKÜTE
Tänapäeval vajavad hea soojusisolatsiooniga majad küttevõimsust ainult 30 – 50 W/m² . Selliste majade soojuse tagamiseks on põrandapinna ideaalseks temperatuuriks 23 – 25ºC.
Kõigepealt tuleks teha arvutused soojukao kohta, et määrata põrandaküttesüsteemi pealevooluvee temperatuur, mille tulemusel on võimalik saada teada iga üksiku ruumi soojuskoormus. Selliseid arvutusi pole võimalik teha pakkumise staadiumis. Sellepärast arvestatakse keskmise soojuskaduna 50–65 W/m². Sellised andmed on saadud kogemuste põhjal ning need annavad ehitusnormidele vastava piirdekonstruktsiooni puhul hoone soojusvajaduse rahuldamiseks piisavalt kõrge pealevooluvee temperatuuri.
Soojusjuhtivus oleneb ka põranda konstruktsioonist ja kattest. Näiteks soojust juhib hästi betoonpõrand, vajalik küttevõimsus saadakse 30 – 35ºC kütteveega.
Puitkonstruktsiooniga põrand, mis on kaetud parketi või puitlaastplaadiga, juhib soojust halvemini kui betoonpõrand. Sellepärast kasutatakse puitpõrandate puhul alumiiniumist soojusjaotusplaate, mis aitavad levitada soojust ühtlaselt tervele põrandapinnale. Tavalise ruumitemperatuuri põranda pinnatemperatuur ei tohi ületada 27ºC. Süsteemi kütteringide vee temperatuur on sellisel juhul 40 – 45ºC.
On oluline, et soojuse ülekanne torus voolavalt veelt põranda pinnani madalatemperatuurilise küttesüsteemi puhul oleks võimalikult hea. Pange tähele, et teie põrandakatte ja soojusjaotusplaadi vahele ei jääks isoleerivaid materjale ega õhupilusid.
Põranda konstruktsioon ja kate annavad kütteringidele nende paigaldussuuna. Välisseina äärde saab paigaldada kütteringi peavoolutoru ja sealt edasi saab selle sobitada skeemi kohaselt ruumi sissepoole. 20 x 2 mm ristlõikega toru puhul on ühe kütteringi pikkus tavaliselt 50 – 90 m, suures ruumis võib kütteringi pikkus muutuda, see võib olla näiteks 100 – 160 m. 17 x 2 mm ristlõikega toru kasutamise korral on kütteringi pikkus tavaliselt 30 – 80 m.
Põrandakütteprojekt
Põrandkütteprojekti alustamiseks otsustatakse esmalt jaotuskollektorite asukohad hoone plaani alusel. Kõige tavalisem viis ruumi soojendamiseks, on panna igasse ruumi vähemalt üks küttering. Kui tegu on suurema ruumiga, võib sinna neid minna rohkemgi. Kütteringide juhtumiseks ühendadakse need ruumitermostaadiga, kus iga termostaat võib juhtida kuni viit kütteringi.
Projekteerimise ajal tuleks arvestada ka jaotuskollektorite asetamisega hoone keskele, sest nii on ruumidesse viivate harude pikkus võimalikult lühike. Üks jaotuskollektor on tavaliselt sobiv 6-8 ruumi jaoks, mis asetatakse kas vaheseina konstruktsiooni või muusse vähe nähtavasse kohta, nagu näiteks võivad olla köögi- või vannitoakapid. On olemas ka spetsiaalsed kollektorikapid, kuhu mahub ideaalselt kõik kollektoriga seonduv.
Põrandakütte paigaldamisel tuleb meeles pidada, et on hädavajalik lisada ka põranda niiskus- ja aurutõkked, samas peaks iga osa järgima kehtivaid ehitusnorme ning igal põrandakattel võivad olla erinõuded.
Juhul, kui hoone on rajatud betoonplaadile toetuvale pinnasele, tuleb lisada selle alla soojusisolatsioonikiht, mis peaks olema vähemalt 100 mm ning ühtlase paksusega terve põranda ulatuses. Vastasel juhul võib allasuunatud soojuskadu olla suurem kui teistel küttesüsteemidel. Vajadusel võib suurendada soojusisolatsiooni paksust põranda ääreosades. Vahelagede jaoks on vajalik vähemalt 30 mm paksune kiht. Kasutades põranda puit- või puitlaastplaate, tuleb enne kindlaks teha, et see oleks enne põrandakütte lähedale asetamist kuivatatud.
Põrandaküte eri konstruktsioonides
Kõige tähtsam on enne igasugust paigaldamist aru saada, missugused on erinõuded vastavalt materjalidele. Siin tahamegi teieni tuua meie parimad soovitused põrandakütte ehitusel.
Põrandaküte paigaldus
Soonestatud põrandakütteplaati paigaldatud kütteringid
Selline paigaldusviis sobib kõikide tasaste põrandatega. Soonestatud põrandakütteplaatides olevatesse soontesse on asetatud soojusjaotusplaadid, mille soontes paigaldatakse omakorda torud. Pagalduseks on vajalik lihvida aluspind, see peab olema võimalikult tasane. Pärast kõiki tõid tuleb aluspind tolmust ja mustusest puhastada. Kui tegemist on betoonpõrandaga, tuleb betoonpinnale panna kile, mis hoiab seeda niiskuse eest. Teistsuguste põrandakonstruktsioonide puhul tuleb lisada niiskustõke valmistaja juhiste järgi.
Soojustusplaatide paksus on tavaliselt 30-70 mm, mille sirgesse soonde surutakse ja soojusjaotusplaat. Igasugused käänu kohad tuleb jätta vabaks.
Alumiiniumsoojusjaotusplaate saab lühendada mööda murdejooni ja plaatide vahe kaugus võib maksimaalselt olla 100 mm. Hea nipp kadude vähendamiseks on lisada eelmise rea äramurtud osa järgmise rea algusesse. Põrandkütteplaate ei kinnitata kunagi aluspinnale, need lihtsalt asetatakse selle peale.
Kui pinnakattematerjalina on kasutusel plast, on vaja selle alla paigaldada puitlaastplaat, mis asetatakse vahetult torude peale. Plaatide vuugid on vaja kokku liimida mõlemas suunas.
Kui aga pinnakattepamaterjalina on kasutusel parkett, tuleb selle alla paigaldada müraisolatsioon sammumüra vältimiseks. Selle jaoks sobib hästi lamellparkett ning soovitame vältida korgipuruga kaetud pappi. See tuleb asetada otse torude peale. Parketi kinnitamiseks liimitakse selle kilbid omavahel mõlemas suunas või kasutatakse lukustuvaid kilpe.
Keraamiliste plaatide kasutamise korral on vaja liimida kipsplaat puitlaastplaadile. See on ideaalne variant, kuid sobiv ainult kuivade ruumide jaoks. Keraamiliste plaatide puhul vältige paigaldussegu kahjustusi selle kivistumise ajal. Tuleb ka järgida materjali temperatuuri, mis peaks olema ühtlane vähemalt kuu aega pärast paigaldamist.
Soovitame soojendada betoonplaate kui soovite põrandakütte sisse lülitata enne plaatimistöid või vahetult pärast seda. Sobiv temperatuur on 20ºC ringis ning seda temperatuuri tuleks hoida vähemalt 24 tundi enne ja umbes kuu aega pärast plaatimistöid. Pärast kuuajast kasutust võib põranda temperatuuri tõsta astmeliselt, lisades 0,5ºC ööpäeva jooksul kuni jõuate soovitud temperatuurini. Õigete temperatuuride järgimine on hädavajalik, et mitte kahjustada paigaldussegu kvaliteeti ega lühendada põranda eluiga.
Põrandaküte puitpõrandale
Puitlaagidel oleva hõreda laudise vahele paigaldatud kütteringid
Kui põrandaküttesüsteem tuleb paigaldada laagide peale, kasutatakse laudise vahele paigutatud kütteringe. Kõigepealt tuleb kinnitada hõre laudis risti laagidega. Kasutage selleks kuumtsingitud kahenaelu, mis tuleb kinnitada iga laagi külge. Esimene laud tuleb kinnitada seinast umbes 3 cm kaugusele, kuid kahe viimase laagi keskele peavad enne vaheseina ulatuma laudade otsad. Kõige viimase laagi peale tuleb lõpuks kinnitada sama paksusega laud.
Kui tegu on alumiiniumist soojusjaotusplaatidega, paigaldatakse need alates välisseinast. Tuleb meeles pidada, et enne vaheseina on vaja jätta ruumi, umbes 25 cm, toru tagasipööramiseks. Soojusjaotusplaatidega tuleb katta 70-90% osa põrandapinnast, neid on lihtne lühendada stantsitud murdekohtade läbi. Plaatide vaheline kaugus pikisuunas võib ulatuda kuni 100 mm. Ülejäänud tükid eelmisest reast on ideaalsed alustamaks uut rida, et vältida jääke. Soojusjaotusplaate laudise külge kinnitades on vajalik tähele panna, et torukanalid jääksid ühele joonele.
Puitlaastplaatide või kipsplaatide puhul tuleb need paigaldada laudise suhtes risti ja kinnitada kruvidega laudise külge. Puitlaastplaatide vuugid on vaja kokku liimida mõlemas suunas. Selleks, et vältida torude juhuslikke vigastusi kruvide kinnitamisel, soovitame märkida torude asukohad puitlaastplaatidele enne asetamist.
Keeramiliste plaatide puhul tuleb puitlaastplaadile liimida kipsplaat. Kahekordse kipsplaadi kasutamine lihtsustab trappide paigaldamist. Vajaliku kalde saamiseks lõigake ülemisse kipsplaati trapist suurem ava. Kipsplaatide kihid tuleb kokku liimida ja on vaja vältida nende kihtide vuukide kokkulangemist. Keraamiliste plaatidega on tähtis vältida võimalikke kahjustusi, mis võivad tekkida paigaldussegu kivistumise ajal.
Materjali temperatuuri tuleb hoida ühtlasena vähemalt kuu aega pärast paigaldamist. Soovitame soojendada põrandaplaate kui soovite põrandakütte sisse lülitata enne plaatimistöid või vahetult pärast seda. Sobiv temperatuur on 20ºC ringis ning seda temperatuuri tuleks hoida vähemalt 24 tundi enne ja umbes kuu aega pärast plaatimistöid. Pärast kuuajast kasutust võib põranda temperatuuri tõsta astmeliselt, lisades 5ºC ööpäeva jooksul kuni jõuate soovitud temperatuurini. Õigete temperatuuride järgimine on hädavajalik, et mitte kahjustada paigaldussegu kvaliteeti ega lühendada põranda eluiga.
Lamellparketi jaoks on vaja naelutada hõre laudis laagidele. Viimase laudise asetamisel laagile, peab see jääma 3 cm vaheseinast, see tuleb naelutada alles pärast toru paigaldamist, jättes toru tagasipöörded laudise otsade alla. Lamellparkett tuleb paigaldada laudisega risti. Niiskustõkke ja müraisolatsiooni kasutamiseks tutvuge tarnija soovitustega, see võib erineda olenevalt parketi tüübist.
Hõreda laudisega puitlaagide vahel ( 300mm samm ) paigaldatud põrandakütteringid
Hõreda laudise vahele paigaldatud kütteringide kasutamine on kasulik siis, kui ruumi kõrguse tõttu ei ole võimalik lisada põranküttesüsteemi laagide peale. 300 mm ja 600 mm sammu lahendus sobib tihti keraamilise põrandakattega niisketesse ruumidesse.
Alustage põiktugede naelutamist 600 mm sammuga laagide vahele ning seejärel paigaldage nende peale hõre laudis, see peab jääma ülemise pinnaga täpselt samale tasapinnale. Arvestada tuleb ka torude käänukohtadega, mis tuleb jätta vabaks. Torude jaoks, mis peavad minema üle laagi, tuleb teha sobiva sügavusega sisselõige.
Soojusjaotusplaadid tuleb paigaldada laudise esimesse soonde, neid on lihtne lühendada stantsitud murdekohtade läbi. Soojusjaotusplaatidega tuleb katta 70-90% osa põrandapinnast. Plaatide vaheline kaugus pikisuunas võib ulatuda kuni 100 mm. Ülejäänud tükid eelmisest reast on ideaalsed alustamaks uut rida, et vältida jääke. Soojusjaotusplaate laudise külge kinnitades on vajalik tähele panna, et torukanalid jääksid ühele joonele. Järgige paigaldusskeemi, et paigaldada kõik põrandküttetorud õigest.
Puitlaastplaadid ja kipslaadid tuleb kruvida või liimida laagide külge. Keraamiliste plaatide puhul on vaja puitlaastplaadile liimida esmalt kipsplaat. Trappide paigaldamisel tuleb abiks kahekordse kipsplaadi kasutamine. Vajaliku kalde saamiseks lõigake ülemisse kipsplaati trapist suurem ava. Kipsplaatide kihid tuleb kokku liimida ja on vaja vältida nende kihtide vuukide kokkulangemist. Keraamiliste plaatidega on tähtis vältida võimalikke kahjustusi, mis võivad tekkida paigaldussegu kivistumise ajal.
Materjali temperatuuri tuleb hoida ühtlasena vähemalt kuu aega pärast paigaldamist. Soovitame soojendada betoonplaate kui soovite põrandakütte sisse lülitata enne plaatimistöid või vahetult pärast seda. Sobiv temperatuur on 20ºC ringis ning seda temperatuuri tuleks hoida vähemalt 24 tundi enne ja umbes kuu aega pärast plaatimistöid. Pärast kuu ajast kasutust võib põranda temperatuuri tõsta astmeliselt, lisades 5ºC ööpäeva jooksul kuni jõuate soovitud temperatuurini. Õigete temperatuuride järgimine on hädavajalik, et mitte kahjustada paigaldussegu kvaliteeti ega lühendada põranda eluiga.
Lamellparketi jaoks ei ole vaja kasutada puitlaastplaati. See tuleb paigaldada risti laagidega. Niiskustõkke ja müraisolatsiooni kasutamiseks tutvuge tarnija soovitustega, see võib erineda olenevalt parketi tüübist.
Põrandaküttetorud
Põrandküttetorud on tihti valmistatud ristsidemetega polüetüleenist, need on varustavad hapniku difusiooni tõkkekihiga. Hapniku difusiooni tõkkekiht on väga vajalik, sest see takistab hapniku sattumist küttevette ja nii hoiab see ära ka süsteemi metallosade korrosiooni. Kui järgite täpselt etteantud temperatuuri ja rõhu piire, kestavad torud ideaalsed üle 50 aasta. Otse loomulikult ei tohi need jääda otsese päikesekiirguse kätte, mis võivad kvaliteeti kahjustada. Samuti on hädavajalik hoida küttesüsteemi vee külmumise eest. Ärge lisage torudele teipi, värvi või teisi keemilisi ühendeid, et vältida mis tahes kahjustusi.
Nihkevuugid
Nihkevuukide kasutamine on vajalik betoonplaatide eraldamiseks. Nende laius on tavaliselt umbes 20 mm. Nihkevuukide projekteerimine ei olene põrandkatte tüübist. Kõik torud, mis läbivad nihkevuuke, tuleb katta sünteetilise isolatsioonikattega või 28/23 mm hülsstoruga. Vältige betooni sattumist torusse läbi hülsstoru otsade sulgemisega. Võimaluse korral soovitame nihkevuugi läbida ruumi siseneva ja väljuva toruga ainult ühe korra.
Ääreriba
Põrandakütte paigaldamisel on oluline meeles pidada mitmeid tegureid ja muutusi, mis võivad tekkida põranda soojenemisega. Näiteks on tähtis arvestada soojuspaisumisega, mis tekib põrandküttega betoonplaatide puhul. Selle vältimiseks tuleks paigaldada ääreriba betoonplaadi ja seinte, postide ja muude konstruktsioonide vahele. Välisseinte ääresolev ääreriba aitab vältida ka külmasildasid.
Puitpõrandate puhul pole vaja lisada ääreriba, kuna see asetatakse juba enne ülemise soojusisolatsioonkihi paigaldamist. Ääreriba ribastatud ülaosa paigaldatakse vastu seina. Ääreriba saate kinnitada seinale selle tagaküljel oleva teibi abil, kui soojusisolatsiooni plaadid seda korralikult ei fikseeri. Vältige betooni sattumist ääreriba ja isolatsiooni vahele, pöörates ääreriba katva kile isolatsioonikihi peale. Kile ääres on teip, mis võimaldab fikseerida kile isolatsioonile. Kui põrand on lõplikult kuivanud, tuleb põrandast välja ulatuv ääreriba ära lõigata.
Põrandaküttesüsteemi täitmine
Süsteemi täitmiseks sulgege esmalt kõik jaotuskollektori ventiilid, nii peale- kui ka tagasivoolu omad ning samuti kõik magistraalide ventiilid. Pärast seda tuleb ühendada täitevoolik alumise kollektoriotsa õige otsikuga. Nii saate viia vooliku ülemise kollektori otsa vastavast otsukust veeanumasse. Seejärel saate avada kollektori otsa ja täitevee ventiilid. Avage kõigepealt ühe kütteringi peale- ja tagasivooluventiil ning nii täitub küttering veega. Jätkake täitmist senikaua kuni õhk on eraldunud. Seejärel sulgege kõik ventiilid ja korrake täpselt sama protseduuri kõigi teiste kütteringidega. Pärast seda saate välja lasta õhu ka kõigist magistraalidest. Avage kõik ventiilid ja tehke ka süsteemi surveproov. Esimesel korral protseduuri järgides võib algselt süsteemirõhk langeda, kuis see tasakaalustub peatselt kui temperatuuri enam ei muudeta. Kui surveproov on läbitud, võite põranda lõpuni ehitada.
Meeles tuleb ka pidada, et külmal ajal on võimalik torudes oleva vee külmumine, mis kahjustaks torusid. See juhtub eelkõige siis, kui betoonplaadi temperatuur jääb alla 0ºC. Seda kõike saate vältida, kui lisate vette 35% etüleen- või propüleenglükooli. Tähtis on lahust enne ringlusesse laksmist hoolikalt segada.
Püüdke hoida kütteringid betoonitööde ajal surve all. Kui juba veega täidetud kütteringid ei ole kasutusel ja jäävad pärast surveproovi pikaks ajaks ilma kütteta, tuleb need veest tühjendada.
Surveproov
Enne süsteemi kasutamist tuleb läbida surveproov. Tegelikult tehakse sellised proovid juba enne ehitustööde lõpetamist, et olla kindel, et kõik toimib ja eelkõige, et vältida uuesti põranda lahti võtmist parandustööde tegemiseks.
Kõigepealt tuleb läbi viia surveproov. Teatud juhtudel võivad olla kindlad normid, mida tuleb järgida, kui aga normid puuduvad, saate kasutada kõige tüüpilisemat meetodi. Selle jaoks täitke süsteem veega ja survestage 1,5-kordse töörõhuni. Hoidke kõike rõhu all kuni 30 minutit, samal ajal kontrollides ühenduskohti. Kui esimene proov on läbitud, vähendage kiiresti rõhku 0-5 kordse töörõhuni ja sulgege tühjendusventiil. Kui rõhk tõuseb üle 0,5-kordse töörõhu, näitab see, et süsteem on hästi kinnitatud ja kõik toimib. Jätkake rõhu hoidmist 90 minutit. Kui selle aja jooskul rõhk torus langeb, tähendab, et kuskil süsteemis on leke ning see tuleb sulgeda.
Põrandaküttesüsteemi käikulaskmine
Pärast kogu küttesüsteemi paigaldust ja surveproovi tuleb enne kasutust seadistada kõigi kütteringide tasakaalustusventiilid vastavalt seadearvudele. Seadearv aitab aru saada mitme pöörde võrra on vaja tasakaalustusventiili avada alates suletud asendist. Kütteringidel, mida reguleeritakse käsitsi, saab seda teha käsinupu abil.
Tavalises olukorras peaksite leidma käsinupud juba avatud asendis, vastasel juhul saate seda teha käsitsi. Mugavusautomaatika olemasolu puhul tuleb termostaatide kaudu juhitud kütteringid varustada elektriliste ajamitega. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas ajamid on paigaldatud ja juhivad õigeid kütteringe.
Valige ruumitermostraadil sobiv temperatuur, see võib olla näiteks 21ºC. Enne käivitamist seatakse süsteem normaalse rõhu alla, mis on 0,5-1,5 baari vahel. Seejärel saate käivitada kütteallika ja ringluspumba. Kui kõik töötab, saate alustada temperatuuri aeglast tõstmist. Kui kütteringi tagasivoolu temperatuur tõuseb, tähendab see, et süsteemis on ringluses soe vesi. Väljuva vee temperatuuri võib valida vastavalt välistemperatuurile. Madalama tõusuga küttekõverad valitakse põrandakütte puhul regulaarseadmes.
Põrandaküte on tavaliselt madalatemperatuuriline küte, sellepärast piisab ka tavaliselt 35ºC kütteveest betoonpõranda puhul ja 45ºC kütteveest puitpõranda puhul. Soovitatud temperatuur eluruumis võiks olla maksimaalselt 27ºC, kuna kõrgema temperatuuri korral võivad puitpõrandad, lamellparketid ja ka teised põrandamaterjalid liialt kuivada ja seega saada kahjustada.
On ka väga tähtis, et mugavusutomaatikasüsteem oleks tööle pandud juba enne põrandakatte paigaldamist, et vältida põrandakatte uuesti lahti võtmist juhul, kui mõni osa ei tööta nii nagu soovitud. Terve hoone kütteringid tuleks tööle panna ja peamine on, et terve hoone temperatuur ei oleneks ainult ühest või kahest kütteringist.
Kui põrandaplaat on hiljuti valatud, peab sellele andma aega vähemalt kolm nädalat, et see saaks kivistuda. Süsteemi käivitamisel peaksite arvestama ka põrandakatte paigaldussegu kuivamisjuhistega. Samuti tuleb enne põrandakatte paigaldamist kontrollida betoonplaadi niiskust. Algsel süsteemi käivitamisel on pealevoolu temperatuur 15ºC, seejärel tõstetakse temperatuuri 0,5ºC võrra ööpäevas, senikaua kuni soovitud temperatuur on saavutatud.
Kuna pinnakatete liimid ja vuugisegud kuivavad aeglaselt, on oluline lasta põrandal maha jahtuda, kuid mitte alla 15ºC. Veetemperatuuri tõstmine võib olla maksimaalselt 0,5ºC ööpäevas.
Põrandakütte kasutamine on väga lihtne ning eelkõige see ei vaja tavaliselt erilist reguleerimist pärast esmast töökorda. Peamine asi, mida tuleks jälgida, on pealevoolutemperatuur, mis ei tohi olla liiga kõrge, mitte kunagi üle 55ºC.
Valige sobiv temperatuur termostaadil ja püüdke ringluspumpa mitte välja lülitada. Peate ka tegutsema vastavalt teie põrandakütte süsteemile: kui teil on termostaadid mugavusautomaatikaga, lülitab see suvisel ajal kütte välja, kuid käsitsi juhitud kütteringidel, tuleb seda teha käsitsi. Pikaks ajaks ei tohiks siiski tervet süsteemi täielikult välja lülitada, kuna võib tekkida oht, et ringluspump ja kollektori klapid paakuvad kinni. Selle jaoks on võimalik varustada süsteemi lisaautomaatikaga, mis lülitab süsteemi aeg-ajalt ise sisse. Tähtis on teada, et pump peaks käivituma vähemalt kord nädalas ja kollektori klapid liikuma vähemalt kord kuus.
Põrandaküte hind ja materjalid
Küttesüsteemi hind kujuneb lõplikult projekti maksumusest. Kasutatavatest seadmete ja materjalide hinnast. Loomulikut peab ka olema vastavate kogemustega ja kvalifikatsiooniga ehitaja, seega töö hind.
Tee meile päring läbi kontakti vormi ja edastame Sinu soovi ehitajale.
Materjalide maksumused saad meie epoest: