Tasakaalustusventiil kütte-, kliima-, veevarustussüsteemidele.
Käepidemel on seadistuste ekraan ja kaitse seadistatud väärtuste juhusliku kustutamise eest.
Pärast konfigureerimist saab ventiili avada ja sulgeda konfigureeritud Kv väärtusi ületamata.
- Klapp PN20
- Maksimaalne temperatuur 120C
- EPDM tihgendid
- Korpus: kulumiskindel messing
Tasakaalustusventiil on reguleeritav. Keermestatud ühendused kraanide rõhu lugemiseks.
Ventiil on ettenähtud veevoolu reguleerimiseks kütte, ventilatsiooni ja kliimaseadmetes. Seda
saab kasutada ka erinevates süsteemides, nagu hüdrojaotusvõrgud ja segamissõlmed, kus on vajalik
jahutusvedeliku voolu täpne reguleerimine.
Küttesüsteem ei ole ainult soojusallikaga torude ja radiaatorite komplekt. Õigks tööks
kasutatakse abikomponente, mille hulka kuulub tasakaalustusventiil.
Vaatleme, millistel põhimõtetel selle töö põhineb, millised võimalused sellel on, millised tüübidon olemas ja neid paigaldatakse.
Kui te ei saa ilma tasakaalustusventiilita
Tihti juhtub olukord, kui eri ruumide radiaatorid kütavad erinevaltt, kuigi projekteerimiisarvutused ja süsteemi
paigaldus olid õiged. Kui üks tuba on soe ja teine palju jahedam, peitub põhjus enamasti ebaühtlases soojuse jaotumises kogu majas.
Küttesüsteemi tasakaalustusventiil aitab olukorda parandada.
Seda tüüpi vee sulgventiil on võimeline kuuma vett ümber jaotama (süsteemi reguleerima), nii et iga radiaator saab vajaliku koguse soojust.
Ümberjaotamine toimub jahutusvedeliku rõhu ja temperatuuri jälgimise teel. Hüdraulilise takistuse reguleerimine toimub toru läbivoolu muutmisega.
Tasakaalustamise vajadus tekib järgmistel juhtudel:
1. Projekteerimise käigus tehti arvutuste viga
2. Paigaldus viidi läbi projektarvutustest kõrvalekalletega.
3. Radiaatorid on vahetatud ja nende omadused ei vasta projektile.
4. Torude konfiguratsioon on muutunud
5. Töötamise ajal puhastati ja loputati süstemi ebaregulaarselt.
Kui vähemalt üks neist teguritest mängu tuleb, läheb süsteemi tasakaal paigast. See väljendub õhukorkide tekkes, mille tõttu ei saa osad ruumid piisavalt sooja.
Projektis kehtestatud temperatuurireziimi rikkumisega kaasneb liigne energiakulu ning see vee soojendamisele kulub planeeritust rohkem.
Tasakaalustamatuse nähtavad märgid on järgmised ebamugavused:
1. Käivitumisega kaasnevad raskused – näiteks süsteem ei võta vastu nimivõimsust.
2. Küttesüsteem töötab normaalselt, kuid erinevates ruumides esineb olulisi temperatuuri kõikumisi.
3. Mugavat temperatuuri pole võimalik saavutada, kuigi katel töötab maksimaalselt ja radiaatoriventiilid on täielikult lahti.
Kuidas klapp töötab ja kuidas see aitab parandada ringlust küttesüsteemis
Tasakaalustusventiil (või klapp) on tavalise veeklapi tüüpi, mille korpusel on ühendused manomeetri ühendamiseks (rõhu mõõtmine),
mõnikord on lisand voolumõõturi kujul. See töötab samal põhimõttel: muudab vooluala suurust, kuid seda saab teha diskreetsemalt. Selleks on ette nähtud pool,
mis käivitatakse käepidet pöörates ja lülitab voolu välja. Ristlõike vähenemisel suureneb hüdrauliline takistus antud toru osas, mis võimaldab voolusid erinevates
torudes võrdsustada.
Tasakaalustusventiili eripära – vedru, mille jäikust reguleeritakse käepidet pöörates. Vedru jäikust suurendades või vähendades saab reguleerida voolurõhku konkreetsetes torudes.
Mehhanismi abil on mugav reguleerida mis tahes küttesüsteemi jaoks mõeldud tasakaalustusventiiliga: tööpõhimõte võimaldab seda kasutada mitte ainult küttetöös, vaid ka näiteks sooja põranda projekteerimisel.
Klapi kasutamine võimaldab teil saada järgmiseid eeliseid:
* Ökonoomsus – pärast süsteem tasakaalustamist väheneb tarbitava kütuse kogus.
* Paindlik mikrokliima reguleerimine. Iga ruumi jaoks saate iseseisvalt seadistada mugava temperatuuri.
* Süsteemi käivitamise lihtsustamine. Käivitamine toimub tõrgeteta.
* Mitmekülgsus – tasakaalustusventiile kasutatakse ühtviisi edukalt nii era- kui kortermajades. Eramajades reguleerib see paindlikult soojusülekannet igas toas. Kortermajades
on mugav püstakuid tasakaalustada.
Tasakaalustusventiili paigaldamise omadused
Tasakaalustusventiilide paigaldamine on vajalik, kui märkate ebakorrapärasusi soojuse jaotamises erinevate ruumide radiaatorite vahel. Tasakaalustusventiilid
paigaldatakse ka uutesse hoonetesse, kus need on projektiga ette nähtud.
Paigaldamine toimub vastavalt seadme järgmistele omadustele:
1. Liitmikud ühendatakse torudega, võttes arvesse voolu suund, mis on märgitud korpusel.
2. Automaatsed mudelid on vee saaste ainete suhtes tundlikud, seetõttu paigaldatakse seadme ette mudakoguja filter.
3. On vaja välistada turbulentsi mõju ventiilide tööle. Piisab, kui jätta ventiili ette sirge toruosa, siis liigub veevool ilma turbulentsita ja seadme töö on õigem.
4. Enne paigaldamist on vaja torustik pesta läbi ja kontrollida selle terviklikust.
Kütte tasakaalustusventiili paigaldamine koosneb järgmistest etappidest
1. Valige ventiili paigaldamise jaoks sobiv torujupp. Stabiilseks tööks piisab, kui ventiili ees olev sirge osa on viis toru läbimõõtu, pärast mida piisab kahest või kolmest läbimõõdust.
2. Seade kruvitakse torusse, tihendamiseks asetatakse eelnevalt määrdeainega linakiud. Minimaalne niitide arv on seitse. Kraan kruvitakse mõlemast otsast toru külge jälgides jahutusvedeliku voolu suunda.
Ruumiline paigutus ei mõjuta tööd, see võib olla ükskõik milline.
Radiaatoritorustiku tasakaalustamine
Tasakaalustamiseks on vaja arvutada nn.korrigeerimise samm (parandussamm). Selleks jagatakse küttesüsteemi tasakaalustusventiili pöörete arv (oleneb mudelist) radiaatorite arvuga.
Näiteks kui spindlil on 4,5 pööret ja majas on 10 radiaatorit, siis selle konkreetse süsteemi puhul on reguleerimise samm 0,45pööret.
Reguleerimine toimub alates viimasest (soojusallikast kõige kaugemal) radiaatorist. Sealt algusesse liikudes piiratakse iga järgnevat radiaatorit 0,45 pööret. See arvutus on ligikaudne, kuna see ei võta
radiaatori võimsust arvesse.
Süsteemi täpsemaks konfigureerimiseks kasutage järgmist meetodit – süsteem kuumutatakse temperatuurini 80ºC, jättes kõik klapid lahti. Mõõtke iga radiaatori temperatuur, see saab olema kõigil erinev.
Temperatuuri võrdsustamine toimub ventiilide abil. Lähim avatakse 1-1,5 pööret, keskmine 2,5 pööret. 20-30 minuti pärast, kui soojusel on aega ümber jaotuda, tehakse veel üks temperatuuri mõõtmine.
Väliste radiaatorite võrdsuse erinevus on minimaalne.
Professionaalsed meetodid määravad klapi õige asendi tööparameetrite põhjal: veevarustuse maht ja rõhulangus. Seadistamine toimub seadmepassi lisatud diagrammide ja tabelite abil.
Kokkuvõte
Tasakaalustusventiil on vajalik küttesüsteemi töös (harvem sooja veevarustuses) tekkivate häirete vältimiseks või kõrvaldamiseks. Erineva keerukusega süsteemide jaoks kasutataks seadme käsitsi ja automaatseid versioone.
Tasakaalustamine võimaldab säästa soojuse tarbimist ja jaotada seda ühtlaselt, kuid selleks tuleb paigaldada ventiilid vastavalt reeglitele, ning seejärel kontrollida ja reguleerida temperatuuri radiaatorites.
Professionaalne tasakaalustamine põhineb süsteemi tööparameetrite mõõtmisel.
